See väike raamat koondab 15 kohutavalt tugevat novelli: see on autoril juba teine köide, aga alles see oli tõeliselt lööv: nende anonüümsele autorile kleepis ajakirjandus külge sildi „aasta avastus”. (origo.hu)
Kirjatuse Magvető (Külvaja) Novellariumi sari esitleb lühiproosat austavatele ungari lugejatele nüüd ühe salapärase autori raamatut. Centauri kohta on teada vaid teda, et selle nime valis ta oma kirjutisi märkivaks omanikuks ja sellega samaaegselt on tema teiseks valikuks nähtamatus. Maailmakirjandusest teame mitmeid autoreid, kes paljastasid oma isiku hilja või ei paljastanud üldse (nagu Salinger või Thomas Pynchon), nii anti/antakse nende teosed välja nende endi sisemistele väärtustele toetudes, ilma igasuguse välise mõjuta, mida tõeline isik ja tema nägu tähendada võib.
Centauri kirjutised lahutavad lugejate meelt vaheldusrikaste teemadega (müstilisest õngitsemiselamusest läbi isehakanud rikka põhjanabauurija ristikäigu kuni apokrüüfilise Flaubert’i legendini), kuid köite lõpu poole koonduvad need üha rohkem ühtlasteks tsükliteks, lugude tagant „on kosta” suuremat teost (vahest romaani?).
“Kes on kirjanik? Pole teada, nimelt varjub nende suurepäraste novellide autor salapärasesse nimetusse, aga see teeb köite veel põnevamaks, sest võime infot otsida nagu haisu ninna saanud jäljekütid. Nii palju on teada, et ta on üle 33 aastane, kirjutiste alusel tõenäoliselt mees, tal on kindlasti prantsuse suunitlus ja tema kodulehel istub lihaseline õlgkaabuga kuli, seljaga kaamera poole.
Mida see raamat endast kujutab? See väike raamat koondab 15 kohutavalt tugevat novelli; see on autoril juba teine köide, aga alles see oli tõeliselt lööv: nende anonüümsele autorile kleepis ajakirjandus külge sildi „aasta avastus”. Meie ei soovita seda sellepärast, vaid et on haruldane, et tunneme ühe novellikogu iga teksti puhul, et see on lööv. Meiega läks aga just nii. Laused on kaalukad ja ilusad, mõtted käänulised.
Millest see räägib? Üksteise järel on reas täiesti erinevad elusituatsioonid ja tegelased: seal on haige munk, loomekriisi sattunud Flaubert ja triivival jääpangal hülgega sõbrustav börsimaakler.
Kus seda lugeda? Võime selle julgesti kaasa võtta basseini äärde, vee äärde, randa; teeb isegi head, kui novellide vahel väike hingetõmbepaus pidada. Pladistamise või kehakinnituse ajal – me ei jõua küllalt rõhutada, kuivõrd – tugev tekst vähemasti settib.”
(origo.hu)
Reading here
