“Kes on kirjanik? Pole teada, nimelt varjub nende suurepäraste novellide autor salapärasesse nimetusse, aga see teeb köite veel põnevamaks, sest võime infot otsida nagu haisu ninna saanud jäljekütid. Nii palju on teada, et ta on üle 33 aastane, kirjutiste alusel tõenäoliselt mees, tal on kindlasti prantsuse suunitlus ja tema kodulehel istub lihaseline õlgkaabuga kuli, seljaga kaamera poole.
Mida see raamat endast kujutab? See väike raamat koondab 15 kohutavalt tugevat novelli; see on autoril juba teine köide, aga alles see oli tõeliselt lööv: nende anonüümsele autorile kleepis ajakirjandus külge sildi „aasta avastus”. Meie ei soovita seda sellepärast, vaid et on haruldane, et tunneme ühe novellikogu iga teksti puhul, et see on lööv. Meiega läks aga just nii. Laused on kaalukad ja ilusad, mõtted käänulised.
Millest see räägib? Üksteise järel on reas täiesti erinevad elusituatsioonid ja tegelased: seal on haige munk, loomekriisi sattunud Flaubert ja triivival jääpangal hülgega sõbrustav börsimaakler.
Kus seda lugeda? Võime selle julgesti kaasa võtta basseini äärde, vee äärde, randa; teeb isegi head, kui novellide vahel väike hingetõmbepaus pidada. Pladistamise või kehakinnituse ajal – me ei jõua küllalt rõhutada, kuivõrd – tugev tekst vähemasti settib.”
„Sinise ingli“ arvustustest
Hea raamat aga haarab mind kaasa ükskõik missugustes tingimustes. „Sinise ingli“ avanovelli „Kaev päikese all“ hakkasin lugema linnaliinibussis (see on päris paljude asjade puhul parim lakmuspaber) lõpp-peatusest lõpp-peatuseni. Kui teos on tõeliselt huvitav, suudan olla ümbritsevatest tingimustest sõltumatu ja see kütkestab mind. Pikk bussisõit lõppes nii, et novelli viimasel leheküljel olles hakkasin juhi viimase üleskutse järel hiljem väljuma, kui vaja olnuks, nii et uks sulgus minu nina ees. (Papirusportál)
Centaurile pakuvad huvi kõik sellised tegelased, kes on mingil moel piirsituatsioonis: olgu nendeks siis veidrikud, ebatäiusliku füüsise või vaimse tervisega inimesed või mütoloogilised, loomaliku ja inimliku elvormi vahel kõikuvad olendid. (Új forrás)
See, mis lugejat „Sinist inglit“ kätte võttes kõige enam vaimustab, on just see lummav võluvus ja värskus, millega autor keele ja kirjanduse otsatusse merre viskub, et avastada uusi tundmatuid maailmajagusid. (Bartók rádió)
Sündimas on täht, täpsemalt öeldes tähtkuju: oma retsensiooni Centauri raamatu kohta, kes on oma kirjanikunime valinud astronoomia valdkonnast, võiksime alustada ka nii, märgid aga osutavad sellele, et kõnealune täht on juba üsna ammu sündinud, ainult et võttis aega, et selle kauge taevakeha valgus ehk Centauri ainulaadselt värsked ja hoogsad kirjutised nüüdiskirjanduse öisele horisondile jõuaksid. (Bartók rádió)
Tänapäeva ungari kirjanduses ainulaadsel moel ei ole Centauri urbanistlik autor. On ütlematagi selge, et seda väljendit ei kasuta ma „rahvaliku“ vastandina: ma pean silmas seda, et Centauri kirjutiste maailm, kujutatava maailma horisont lihtsalt ei ühti tänapäeva ungari kirjanduse maailma ja silmapiiriga. (Beszélő)
See velbas ja teadaolevalt (kui tema koduleht ei peta) kõigest kolmekümne seitsme aastane autor on Magvető kirjastuse Novelláriumi sarja olulisim avastus. (Kultúra.hu)
Nagu varem, nii üllatas ta nüüdki sellega, kuidas suudab ammendamatust fantaasiast ja kõige jaburamatest ideedest löövaid tekste, põnevaid lugusid luua. (Élet és irodalom)
„Sinise ingli“ jutustused saavad omamoodi maskuliinse kirjandusliku keele väljakujundamise ja mitte-inimlikule pööratud tähelepanu kaudu täiesti omapärase varjundi, need kaks asja teevad teose omanäoliseks. (Kalligram)
Centauri otsus – argipäevase reaalsuse pinnalt mõtestatava ja haaratava isiksuse kõrvaleheitmine – on ühtaegu nii vabastav kui ka pinget tekitav, ennekõike aga radikaalne. Lugejale on Centauri essentsiaalne kirjandus ise. (Vas Népe)
Tema saladuseks pole miski muud kui see, et tema proosakeel on imeliselt rikas, ja see – kuigi kaldume seda arvama – ei tähenda ainult keelelist bravuuri! Keeles sünnib jutustav isiksus, kes nõuab tähelepanemist. (Népszabadság)
Lühikeseks sissejuhatuseks nii palju – ja see reedab tekstide põhjustatud ajupesu – et sisukorda lahti lüües ei näe retsensent köites esinevate tekstide pealkirjanimistut, vaid neoavangardistlikku vabavärssi pealkirjaga Sisukord, milles leidub pealegi üks juhuslik riim. Tuleb tunnistada, et keda Centauri tekst jalust rabab (ja nene hulka kuulub ka arvustaja), see võib kalduda köite kiirele sisseahmimisele. (Puskin utca)
Tõlkinud Reet Klettenberg
